Ligipääsetavus
Autor Elvis Antson

Rakvere üldinfo

RAKVERE - see on kultuuri, ajaloo ja roheluse kombinatsioon!

Kaugus Rakverest

Rakvere asub Põhja-Eestis, Lääne-Viru maakonnas ja on ühtlasi maakonna keskuseks. Rakvere on vaid tunniajase autosõidu kaugusel Eesti pealinnast Tallinnast.

Elanikkond: 14816

Pindala: 1073 m2

 

 

Rakvere on kiiresti arenev, pika ajalooga kaasaegne linn, kus on palju rohelust ja mitmekesist kultuuri.

Kultuurisündmustest annavad Rakverele näo juuni alguses linna sünnipäeva tähistamiseks korraldatavad Rakvere Linna päevad ja sügisel toimuvad Rakvere linna aukodaniku helilooja Arvo Pärdi muusikapäevad. Teada-tuntud on ka teatrifestival Baltoscandal, Punklaulupidu ning põlvkondi ühendav tantsuetendus Meeste Tantsupidu. Rakverest on alguse saanud ÖÖJOOKS.

 

 

Rakvere logo kujutab tagajalgadele tõusnud tarvast. Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimetusest - Tarvanpää (1226. a. Henriku Liivimaa kroonika).

Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele.

Tunnuslause "VÄGE TÄIS" tähendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi.

Rakvere logo

Rakvere Kolmainukirik⇒ Kas teadsid, et iga päev kell 12:00 kostub Rakvere Kolmainu kirikutornist Rakverest pärit maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi spetsiaalselt kirikule loodud kellamäng “Kyrie eleison” ?

Vanimad jäljed Rakvere linna asustusest on pärit praeguselt Teatrimäelt, kus vanim inimtekkeline kultuurkiht on dateeritud 3. - 5. sajandisse. Ilmselt selle asula kaitseks rajati Vallimäele, praeguse kivilinnuse kohale puitlinnus. Selle, kahekordse palktaraga linnuse vanim seniteadaolev dateering kuulub 5. - 6. sajandisse.

Nii asula Teatrmäel kui ka linnus Vallimäel on püsinud tõenäoliselt katkematuna keskajani. Muinasja lõpu, 12. - 13. sajandi linnuse ehitisest andmed pea puuduvad, kuna kivilinnuse ehitamisega on kultuurkiht hävinud. Ilmselt piirdusid kaitseehitised vaid palktaraga kuna kõrge ja algselt eraldiseisev küngas (Vallimäe profiili on hilisemate kindlustuste rajamisel paljuski muudetud) pakkus juba looduslikult väga häid kaitsevõimalusi.

1220. aasta paiku läks linnus tõenäoliselt ilma lahinguta taanlaste valdusesse, kelle valitsuse all hakati rajama esimesi kivihooneid ja ümbritsema linnust kivimüüriga.

Esimest korda mainitakse asulat Tarvanpea nime aastal 1226 Läti Henriku kroonikas, taanlaste uut tugikohta nimetatakse Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles) aastal 1252. Nimetust Rakvere seostatakse Rägaverega (1268 Rakovor Novgorodi ürikutes).